Mats Traat “Valguta”

Valge ristikhein õitseb, pead paitavad mahedad õhud,

päikese verevad käed lõõmavad nurmede peal.

Kõndinud Enno kord lapsena siin, meel unistushaige,

üks teine tõelus tal sees, kangastuskardinad ees.

Muinasjutt käib oma rada, asjades möödunu jälgi,

täita et aegade rüpp, sündmuste meega kärg.

Videvik kiviga visata, nõiduslik ehavärv lahtub,

kinni on kadunus mets, õhtune valendab tee.

Kõrtsitoa ukse pealt isa pilguga põngerjat saadab,

mõtleb, mis Ernstist saab, poeg liiga tundlik ja hell.

Kogust “Valgus võtab ka ruumi” (2012)
Leidis Ülli Tõnissoo

Mats Traadi pilt on pärit siit.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s