Ted Hughes “Oktoobri koit”

Oktoober on saialill, lisaks veel
Ka pooltäis veiniklaas mis külmal ööl

On välja musta taeva alla jäänd
Ning koidikuks näind hoiatavat und

Et jäävõru katab ta silma ja suud
Nagu oleks jääaeg alanud.

Trambitud muru, mis eelmisest ööst
On prahti täis, ja vidistavat rohelist

Hekki on tabanud häving. Jää
On juba paika pannud kiilupea.

Algul vaid vee peal õhuke nahk
Et ligi ei pääseks virdav õhk,

Varsti needitakse kinni oja ja tiik,
Siis raske kett ja massiivne lukk

Vangistab jõed. Seejärel aga
Mõõkkihv pühitseb mammutiga

Taaskohtumist ja külma kämmal
Maailma tuumas tule lämmatab,

Südamepõhjaski palang lakkab,
Ja käes on nüüd hetk, mil see pihta hakkab.

Ilmunud kogus “Luuletused” (2001), tõlkija Märt Väljataga
Leidis Karin Haav

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s