Ted Hughes “Oktoobri koit”

Oktoober on saialill, lisaks veel
Ka pooltäis veiniklaas mis külmal ööl

On välja musta taeva alla jäänd
Ning koidikuks näind hoiatavat und

Et jäävõru katab ta silma ja suud
Nagu oleks jääaeg alanud.

Trambitud muru, mis eelmisest ööst
On prahti täis, ja vidistavat rohelist

Hekki on tabanud häving. Jää
On juba paika pannud kiilupea.

Algul vaid vee peal õhuke nahk
Et ligi ei pääseks virdav õhk,

Varsti needitakse kinni oja ja tiik,
Siis raske kett ja massiivne lukk

Vangistab jõed. Seejärel aga
Mõõkkihv pühitseb mammutiga

Taaskohtumist ja külma kämmal
Maailma tuumas tule lämmatab,

Südamepõhjaski palang lakkab,
Ja käes on nüüd hetk, mil see pihta hakkab.

Ilmunud kogus “Luuletused” (2001), tõlkija Märt Väljataga
Leidis Karin Haav

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s