Virve Osila “Usk”

Silmili maas surun end mulda ja läbi
lähevad südamest idude ähmased tuksed.
Vajunud kõdusse seemned ja marjad ja käbid.
Surra, siis sündida, avada elamisuksed. 

Hingata, ahmida endasse muldade jõudu,
sõõrmetes lõhnavad raudrohud, kummelid, mündid.
Mõista, et kaduvus üldse ei sisalda õudust,
uskudes maad ja oodates uuestisündi.

1980

 

Kogust “Südameaed” (1993)
Leidis Helle Kaarli

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s