Virve Osila “Usk”

Silmili maas surun end mulda ja läbi
lähevad südamest idude ähmased tuksed.
Vajunud kõdusse seemned ja marjad ja käbid.
Surra, siis sündida, avada elamisuksed. 

Hingata, ahmida endasse muldade jõudu,
sõõrmetes lõhnavad raudrohud, kummelid, mündid.
Mõista, et kaduvus üldse ei sisalda õudust,
uskudes maad ja oodates uuestisündi.

1980

 

Kogust “Südameaed” (1993)
Leidis Helle Kaarli

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s