Maarja Kangro “Sõnaliha”

Mulle tundub, et ligimene
sööb jälle paremat sõnaliha.
Ta on kätte saanud nõtkemad
ja mahlasemad loomad.
Istub akna all, veiniklaas käes,
muutkui kütib ja matsutab.
Kuidagi on tal tublid relvad,
mis on jälle needsamad sõnad.
See on selline jaht ja pidusöök,
kus relv on ühtlasi saak,
saak ilmub relvaga koos,
nool manabki liha esile.

Ah, mu kena ligimene,
nii hõrk on liha su hambus,
ent kaitsealasid pole,
sestap tea, et järgmisel korral,
kui sind pole seltskonnas,
kavatsen ise
needsamad loomad küttida.
Ehk kostab mu söömakisa kaugele.

Kogust “Kunstiteadlase jõulupuu” (2010)
Leidis Tiina Sulg

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s