Paganamaa tagant algavad metsad,
puit järjest tihedam, tüvi on tüves.
Lätimaad pole ju, kuhu ta mahukski.
Hei, kõrtsmik küürakas, kõrtsmik helehall,
sööda mu sõbrad ja jooda mu auto!
Koiva on jõgi, kus Külmjalg kõnnib
juustest rippsillal, lotopilet käes.
Temalt saan numbri ja helistan sulle.
Hei, kõrtsmik kulupea, kõrtsmik kaval,
mustjuurt mügridele, õlut ja mürri!
Hull hell ilm ja rahe rändab põhja,
siit otsin midagi, keda mul pole.
Kedagi kuskil, kus miski ei loe.
Hei, kõrtsmik kuulaja, kõrtsmik vaikiv,
sega sookailudki jooki, mingu meist meel!
Ilmunud kogus “Kõige ilusam sõda” (2004)
Leidis Tiina Sulg
Luuleleid 