Virve Osila “*** Sind nähes arvasin…”

Sind nähes arvasin, et aarde leidsin,
plink hingekate hoobilt narmastus;
su oma südamesse nagu puuri peitsin
ja uskusin – see ongi armastus.

Sind püüdsin vaadata, sa hoidsid varju;
sind kõnetasin, sina vaikisid …
Ma lootsin, ehk mu südamega harjud
nii, et lood peagi lembehaikusid.

Ma ootasin. Jäi sündimata ime,
et hingejõul sind varjust välja vean…
Siis saabus selgus: armastuse nimel,
ma enda seest sind vabaks laskma pean.

Sa läksid lauldes, vaatamata taha,
öö kummalisel kombel valgem näis …
Jäin sinust aina kaugemale maha,
kuid süda oli rõõmsat kergust täis.

Sind vabastades vabanesin ise;
Sain uue usu, uue hingamise…
Luulekogust “Läbi enese” (2009)
Leidis Ülli Tõnissoo

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s