Lehte Hainsalu “*** Oleks vast mõnusam tunne…”

Oleks vast mõnusam tunne
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus kaamelikarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.
Sündida salvitud peres,
hõbelusikas peos,
seisuseväärikus veres,
miljon võimalust eos.

Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
troopika pimedas piinas
igatseks, igatseks lund ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd, millel polegi vahet,
koduste tähtede alla.

Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut –
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.

Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusam paik, kus
elada armas.

Ilmunud kogus “Laps tahab klassi kammitsaist lahti” (1984)
Leidis Aasa Sulg (Melliste raamatukogu)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s