Emily Dickinson “*** Et mina ei saand…”

Et mina ei saand peatuda –
Surm peatas lahkesti –
Tõld mahutas meid mõlemaid –
ja Surematustki.

Sõit vaikselt käis – Tal polnud rutt –
ja mina panin käest
kõik töö kõik ajaviitmise
Ta Viisakuse eest –

Me möödusime Koolist – Õu
täis Laste vallatust –
ja Voogavatest Väljadest
ja Päikseloojangust –

Või õigemini – Tema Meist
Sääl Udu kasvas, külm –
Mu Kleit vaid Härmalõngadest –
Keep õlul – kõigest Tüll –

Me peatusime Maja ees
mis Maa seest Paisund näis –
ei Katust ei Karniisi tal –
vaid Mulda – künkatäis –

Sestsaati – Sajandeid – ent neist
üksainus Päev on pikk –
mil adusin et Hobustel
on sõõrmeis igavik –

(tõlkinud Doris Kareva)
kirimaailmale amantoloogia
Eestikeelne tekst ilmunud Emily Dickinsoni luulekogus „Kiri Maailmale“ (1988)
ja „Ameerika luule antoloogias“ (2008)

Soovitanud Mart Velsker.

Advertisements

One thought on “Emily Dickinson “*** Et mina ei saand…”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s